Jienastanlihtis bohtosii

Olles proseassa mas jienastanlihput dárkkistuvvojit čuovvu dihto rutiinna mas leat máŋga bearráigeahččanásahusa.

Válgalanjat giddejuvvojit ja lohkan álggahuvvo

Jienastanlihput lohkkojuvvojit vuos buot válgalanjain dakkaviđe go válgalanjat leat giddejuvvon válgabeaivvi. Juohke válgalanjas lea jienastanstivra mas lea ovddasvástádus. Jienastanstivrrat leat fásta lávdegottit main galget leat unnimusat golbma miellahtu.

Válgalanjain iská jienastanstivra vuosttažettiin leago jienastanlihtiid sisdoallu riekta. Dan sii dahket dan bokte ahte:

• Sihkkarastet ahte juohke jienasteaddji oažžu ovtta dohkkehuvvon jiena, dan bokte ahte dárkkistit leago jienastanlihppolohku seamma lohku go dat mii lea russejuvvon jienastuslohkui. Gieldda- ja fylkkadikkeválggas leat eanaš biiriin erohusat, danne go leat guokte iešguđetge válgga, muhto juohke jienasteaddjis lea dušše okta ruossa jienastuslogus. Muhtin jienasteaddjit jienastit dušše nuppi dán guovtti válggain.
• Juhket jienastanlihpuid gaskal dábálaš ja eahpideaddji jienastanlihpuid, eahpideaddji jienastanlihput galget gieđahallot oktii vel maŋit áiggis

Jus jienastanstivra oaidná ahte lea erohus gaskal addojuvvon jienaid ja ruossaid jienastuslogus, fertejit sii gávnnahit mii dasa lea čilgehussan. Jus dat ii leat vejolaš, fertejit čađahit ođđa lohkama.

Máŋgga gielddas čađahuvvo maid gaskaboddosaš lohkan mas jienastanlihput sirrejuvvojit bellodagaid mielde válgalanjain. Loga eanet dan birra dás vuollelis.

Jienastanstivra čállá jienastanlihti sisdoallu válgalanjas ja vejolaš gaskaboddosaš lohkama bohtosa čoahkkingirjái. Go jienastanstivra gávnnaha ahte buot lea nu mo galgá de sii galget dohkkehit ja vuolláičállit čoahkkingirjji. Buot válgamateriálat, sihke jienastanlihput, konvoluhttajienat ja čoahkkingirji galgá dolvojuvvot dan báikái gielddas gos lea mearriduvvon ahte lohkan joatkkašuvvá.

Gaskaboddosaš lohkan

Lea válgastivrra ovddasvástádus ráhkkanit ja čađahit válggaid gielddalaš dásis, dat mearkkaša ahte sis lea maid ovddasvástádus gaskaboddosaš ja loahpalaš lohkamis. Nu mo namuhuvvon de čađahuvvo gaskaboddosaš lohkan válgalanjain, ja eará gielddain ges čađahuvvojit goappašat lohkamat gieldda guovddážis.

Vuosttaš ášši man válgastivra dahká go ožžot materiálaid válgalanjas, lea dárkkistit ahte leatgo sii ožžon buot, ja iskat jienastanstivrra čoahkkingirjji. Vejolaš erohusat fertejit guorahallot ja čilgejuvvot ovdal válgastivra sáhttá álggahit jienastanlihpuid loahpalaš lohkama. Gaskaboddosaš lohkamis dahká válgastivra guokte ášši:

• Lohká jienastanlihtiid sisdoalu, ja buohtastahttá dan lohkamiin man jienastanstivra lea dahkan jienastanlihti sisdoalus
• Jus gaskaboddosaš lohkan dahkko guovddážis de juohká válgastivra jienastuslihpuid bellodagaid gaskkas mat servet válggaide ja lohká man galle jiena juohke bellodat lea ožžon, ja man galle guoros jienastanlihpu leat. Eahpideaddji jienastanlihput mat galget gieđahallot oktii vel maŋit áiggis biddjojuvvojit sierra.

Buot gielddat lohket gaskaboddosaš lohkama manualalaččat, namalassii mašiinnaid haga.

Gaskaboddosaš lohkama boađus čállojuvvo válgastivrra čoahkkingirjái. Jus leat spiehkastagat, de ferte daid registreret. Jus ii sáhte čilget spiehkastaga, de ferte lohkat ođđasit. Válgastivra galgá dohkkehit bohtosa jus eai leat spiehkastagat, dahje jus leat spiehkastagat maid sáhttá čilget. Gaskaboddosaš lohkan loahpahuvvo go boađus lea dohkkehuvvon. Dalle sáhttá loahpalaš lohkama álggahit.

Loahpalaš lohkan

Loahpalaš lohkamis lohkkojuvvojit buot jienastanlihput ođđasit. Jienastanlihpuid lohku gaskaboddosaš lohkamis buohtastahtto loahpalaš lohkama jienastanlihpuid loguin. Dasa lassin leat loahpalaš lohkamis vel guokte eará elemeantta mat čađahuvvojit:

• Eahpideaddji jienastanlihput mat jienastanlihttelohkamis ja gaskaboddosaš lohkamis dollojuvvojedje olggobealde lohkama, árvvoštallojuvvojit lágaid ektui
• Vejolaš rievdademiid maid jienasteaddji leat dahkan jienastanlihpuide registrerejuvvojit ja šaddet oassin mandáhtajuohkima ja evttohasválljema vuđđui mii dáhpáhuvvá válgaloahpaheames.

Loahpalaš lohkan dahkko juogo manualalaččat dahje mašiinnalaččat scanneriiguin. Loahpalaš lohkamis registrerejuvvojit rievdadeamit mat leat biddjon jienastuslihpuide. Jus geavaha scannera de manná johtileabbo lohkat. Scanner dahká seamma barggu go maid olmmoš livčče dahkat go lihput sirrejuvvojit bellodagaid mielde, dahje guoros ja eahpideaddji lihpuid mielde. Rievdadeamit mat leat dahkkon jienastanlihpuide registrerejuvvojit maiddá mašiinnalaččat.

Nu mo eará lohkamiin maid, de mielddisbuktet erohusat gaskal gaskaboddosaš lohkama ja loahpalaš lohkama ahte ferte lohkat jienaid ođđasit jus ii sáhte čilget spiehkastaga. Dasto ferte loahpalaš lohkan dohkkehuvvot, ja válgastivrra čoahkkingirji ferte vuolláičállot.

Gielddat čađahit sihke jienastanlihtiid lohkama, gaskaboddosaš ja loahpalaš lohkama sihke gielddastivrraválggaid ja fylkkadikkeválggaid oktavuođas.

Válgaloahpaheapmi

Dat maŋimuš man gielddat dahket lea čađahit gielddastivrraválgga válgaloahpaheami. Lea válgaloahpaheapmi mii mearrida guđemuš bellodagas lea stuorámus guorraseapmi ja guđemuš evttohasat leat válljejuvvon ođđa gielddastivrii. Válgaloahpaheames dárkkista válgastivra čoahkkingirjji bearráigeahččan dihte ja dohkkehan dihte buot mii lea čállon dasa, dasa gullá earret eará:

• lohkan válgalanjain
• gaskaboddosaš lohkan,
• loahpalaš lohkan,
• gieđahallat jienastanlihpuid mat leat evttohuvvon hilgojuvvot
• áirrasjuohku (dušše gielddastivraválggain)
• evttohasválljen (dušše gielddastivraválggain)

Jus čoahkkingirji mas leat evttohuvvon hilgojuvvon jienat ii dohkkehuvvo, ferte divvut bohtosa ovdal čađaha válgaloahpaheami. Go válgastivra lea sihkkar ahte čoahkkingirji lea riekta, de sii vuolláičállet dan. Gielddastivrraválgga boađus lea dál čielgan.

Fylkkadikkeválggaid oktavuođas sádde gielda čoahkkingirjji ja buot válgamateriálaid viidásat fylkkaválggastivrii vai sii sáhttet čađahit iežaset dárkkistanlohkama ja čađahit fylkkadikkeválggaid válgaloahpaheami.

Fylkkaválggastivrra dárkkistanlohkan

Fylkkaválgastivrras lea ovddasvástádus dárkkistit hilgojuvvon jienaid mat leat sidjiide sáddejuvvon, lohkat ja dárkkistit buot jienastanlihpuid ja dárkkistit čoahkkingirjjiid maid buot gielddat leat buktán fylkkadikkeválggaid oktavuođas. Jus fuomášuvvojit boasttuvuođat, de divvu fylkkaválgastivra daid. Seammás galgá fylkkaválgastivra registreret rievdademiid jienastanlihpuin ja čađahit válgaloahpaheami. Nu mo gielddaid válgastivrrat leat jo dahkan, ferte fylkkaválgastivra loahpas dohkkehit ja vuolláičállit fylkkaválgastivrra čoahkkingirjji.

Fylkkaválgastivra oažžu buot válgamateriálaid ja válgastivrra čoahkkingirjji go gielddat leat čađahan loahpalaš lohkama. Fylkkaválgastivra ferte dohkkehit vuostáváldima. Vejolaš spiehkastagat fertejit guorahallot ja čilgejuvvot ovdal sáhttá álggahit jienastanlihpuid dárkkistanlohkama.

Fylkkaválggastivra dárkkista lohkama dan bokte

• ahte lohká buot jienastanlihpuid ođđasit, juohká daid bellodagaid mielde ja árvvoštallá guoros ja eahpideaddji jienastuslihpuid lága ektui,
• ahte sirre jienastuslihpuid gaskal rievdaduvvon ja ii-rievdaduvvon lihpuid, ja registrere rievdademiid mat leat biddjon fylkkaválggajienastanlihpuide, ja
• buohtastahttá iežas bohtosa bohtosiin mii lea válgastivrra čoahkkingirjjis

Jus lohkanboađus sáhttá dohkkehuvvot, de dat dahkko. Vejolaš boasttuvuođat dahje spiehkastagat fertejit čállot protokollan fylkkaválggastivrra čoahkkingirjái.

Válgga dohkkeheapmi

Leat gielddat ja fylkkagielddat mat árvvoštallet válgga dohkálašvuođa gieldda- ja fylkkadikkeválggain. Vuosttaš vuođđudančoahkkimis mearrida gielddastivra ja fylkkadikki leago válga lágalaččat dohkálaš. Válgastivrra ja fylkkaválgastivrra čoahkkingirjjit bidjet vuođu válgastivrra ja fylkkaválgastivrra evttohusmearrádussii ja nu maid gielddastivrra ja fylkkadikki mearrádussii. Válga galgá mearriduvvot leat eahpedohkálažžan jus leat dahkkon boasttuvuođat mat váikkuhit áirrasjuhkui bellodagaid gaskkas, ja maid ii leat vejolaš divvut eará láhkai go čađahit ođđa válggaid.